terça-feira, 8 de setembro de 2015

CRÓNICA DI JOÃO BRUNO CA: "NOMI TA NALI"


I faladu kuma guinensis fiu nomi, djintis n’uni n’uni, utrus grita, magadelis fia e n’intindil kuma i bardadi e pul na pitu i torna dilema.


Es i ke ku na akontesi aos, i akontesi aonti, talvez si no ka toma ton i na bin akontesi amanha, si no kustuma ku nomi, nali na nalinu, no na bin ba ta acha “Tudu Beleza” suma ku no parentis brasilerus ta fala.

Ermons, no bai luta, Cabral ku si ditus kamaradas kuma ku e ta tchoma um ku n’utru e tene manga di sigridus ku e ka kontanu ou ku e ka konta ba n’utru, kal ki kompolo ku i kria, falta di konfinça ku kaba ku mortu di Cabral, ku no pudi fala i igual a kil kuna akontesi aos “falta de dialogu” ku kaba ku bati guvernu, consequência atrazu ku retrocesu di mama Guiné, sim no tchuli mon pa nin un kamarada suma dunu di kulpa pabia i ka es ku no interesi di kudji kin ku sta sertu ou eradu, mas no na fala si kontra prublemas di Guiné i traison ku falta di kombersa, ku manga di mintidas ku ta explikadu mas di ki mil verson. I tchiga ora di i ten un pontu final pa no fala basta.

Nino rastera Luis Cabral na golpe di stadu, kamaradas acha i suluson, povo odja e apoia, tudu mundu pupa “Kabi! Kabi!” até katchus ku santchus di matu. Dizavensa bin, diskunfiança ku manga di kalunia di bindi arma i tisi ku leba, Kamaradas guiadu pa Ansumani Mané kria rebelion ku kaba na maior pisadelu pa tudu guinensis “ 7 de Junhu” ku ta turmenta até aos sonu di tudu fidju di Guiné ku kusinhal i ku si efeitu kolateral pa kilis ku sta di fora di panela. Ke ku no n’ganha? Atrazu ku mas mil pasus pa tras no punta: i falta de dialgu mas? No ka na tchuli mon pa anhu ku sta sertu nin pa anhu ku sta eradu, ke ku interesanu i so pensa na e retrocesu ku e guintis punu nel ku se kundumpai.

Kumba Yala bin, ku si dus dedus “Paz ku Alegria” pubis pensa! E na kuri kuri di um ladu pa utru ku gritu forti “DR.! DR.!” speransa ku astral de guiguis subi suma saku di arus ou suma fumu na cassa ku si fugon ka paga. Kal ku pagu di fidjus di Guiné mal govenança? Engrateza? Traiçon? Utrus fala mindjor na Nino ku si PAIGC talvez i ten ba “N’BA TOMA”. Kumba golpiadu kuma ke mas? “falta de dialgu?” traison ou e guintis ka gosta nan di Guiné? Utru bias mas no sta na returnéz “n’veis di no bai pa dianti nona riba nan ku fiaf”, musikus kanta.

Henrique Rosa, tchomadu “omi di Paz”, nomi ku i n’ganha, pabia di bon governason na puku tempu guintis misti tornal Presidente eternamente, pabia i aumenta speransa ku sunhu di guinensis. Na um futuru nau muitu lundju povo di Guiné tchomal Golpista “omi di Paz” pasa pa “omi di Prublema”? koitadi! ma es i kal mufunesa, Baloberus kanta “Santas bida Djakas” nos tan? Ampus!

Talvez ranka di Guiné até na kil mumentu i kil palabra bunitu ku brankus tchomanu di “utopia” ku só ora ku bu pega dicionário kuta sibi ke ku i misti fala ku si bunitasku na ora di tchomal.

Nino bin, dipus di manga di tempu, kilis ku bai mati e odja e bin tcholonanu kuma i tchora, gossi na pega coragem na punta: Deus mostral nam si mortu? mortus di kil ermons inocenti ku muri na Polon di Bra, Puntu Sibi, CIFAB ou bulanha di Kumere? mortu di kilis ku ka kapli di stalhasu ou kilis ku n´tola na lama? mortu di kil ermons kuna bin murri dipus ku i acha kuma el i kulpadu di tudu es kusas.

Cadogo Fidju ranga manda, “Tudu Beleza” toki mindjeris pui iagu si nomi pabia anhu ta paga dia 25 de mis, pensamentu kurtu di guinensis ku tudjidu skola pa e bata pensa so kuma paga salário ku luz ku iagu, la ku tera ranka kaba nel. Tempu pasa fasanhas de 1 de abril, kompolon ku n’dule n’dule ranka, amigus torna inimigus “kamarada ku mata kamarada pabia kamarada ka presta” (KUMBA), toki i da na 12 di abril. Utrus fala i fin di sunhu di Guiné, tudu kaba suma na morti di Jesus véu di tempu rumpi pa GUIGUIS. Ke ku akontesi ku tchigantanu nes? Ninguin ka sibi bardadi, un fala i ES, utru fala i kil UTRU, mas un bias no ka misti sibi kin ku sta sertu ou eradu, no prekupason e futuru di mama Guiné ku adiadu mas un bias.

No sta na seson di ripitison, mortus, bidas mas bidas tiradu pirsiguison di ermons utrus fusi ate aos na vivi na strangeiru sin susegu, antis di Cadogo, ku Cadogo e dipus di Cadogo.

Guiné kal ki di bó? Antonio N’djai, Zamora N’duta, manga di djintis ku nomi ku perta fodjas di mundu intidu e parsi na storia di Guiné, personagens encenadu ki ninsi bu punta fundadur di gênero Dramático i (deus Dionísio di mitologia grega) i kana pudi kontau kila i kal tipu di personagens ku encenadu na no Guiné, na toma coragen mas un bias pa afirma na nha pergunta: “ika LUCIFER me! ?”

Transison anus di turmenta ku comformismu, nunde ki “Tudu e Beleza”, pabia arma na papia mas altu, no “N’guli Pis pa Rabu”. No Reia di Varela ku no Matus kaba bindibu pa China ku nunka tisi duturis so pedrerus suma si kontra duturis ka tem nan na China, kuma elis i no maior parseros di Guiné, dialgu bunitu. “China Korta Matu E Dana Matu E Mata Matu” Zé Manel, Dulce, Sambala Kanute, Binham ku kumpanheris pupa na musika.

Finalmente Guiné otcha si maiores e mindjoris guardions, urna iabridu na purmeru volta um son kunsidu, Simões Pereira, sugundu volta utru surgi, JOMAV. Guiné ranka internet 4G suma VIVO TUDO, djintis fala então “Tudu Beleza”.

Ma suma futiseru ka ta pudi pasa mininu ku tene bom po di kurpu, ou buli ku kustuma bana ninsi ventu ka ten a lal ku si ritimu, ou mindjor nomi ta nali. 

Kompolon, djumbulumani, kundumpai ku fiu nomi ranka mas. Versons toma konta di internet kada um na si Blog konta kil ku i sibi, Chefe di tera tchiga guvernu ku si prumeru ministru kurup na tchon, futuru di Guiné da kangaluta utru bias. No nomi na bua na boka di mundu mas um bias i noticia di garandis mídias ku mundu kunsi dja, na bankadas el ki djumbai i na akademia el ku dialgu ku refleson pa studantis akademikus.

Noba falanu kuma tudu dus ladu kuma dialgu ka ten, falta di kombersa, n’bon anos ki tchomadu povo nona punta: kal dia ku dialgu tchiga di ten di bardadi ou kal dia ku no kontadu un uniko bardadi ? Si nin nunde ku Cabral padidu no ka sibi di bardadi.

Gosi ke ku sobra pa fasi, i pa mara dala, singui lumbus paka aonti ku aos bim sombra no amanha, si nau nali na bim nalinu, nona bin pensa kuma fiu nomi di Guiné i “Tudu Beleza” ninsi e na “sutinu kuntangu na stangu” FBMJP alertanu.

Bruno João Cá

Licenciando do Curso de Letras-Língua Portuguesa pela UNILAB.

Sem comentários:

Enviar um comentário